Home » Kuidas määrata võimalikult täpselt oma isiksusetüüp?

Kuidas määrata võimalikult
täpselt oma isiksusetüüp?

Isiksusetüübi määramine

Tänapäeval ei ole isiksusetüüpidega tegelevatel inimestel enam kahtlusi, et need teadmised on tõesed ja et nende õige kasutamine inimeste elus toob kaasa positiivseid tulemusi. Kuid siiamaani on jäänud kõige suuremaks nõrkuseks just see, kuidas määrata õiget tüüpi.

Juhul kui tüüp on määratud õigesti, siis saab seda kasutada väga tulemuslikult meie elukvaliteedi, paremate suhete ja edukuse saavutamiseks. Aga kui tüüp on määratad valesti, siis võib see kaasa tuua hoopis negatiivseid tagajärgi. Põhjus on lihtne – võime hakata näiteks oma nõrka funktsiooni ekslikult pidama tugevaks või vastupidi ning lõpptulemusena viib see hoopis läbipõlemiseni, eneses pettumiseni, alaväärsuseni, suhete purunemiseni jne. Nii et on väga oluline määrata oma tüüp õigesti! Kuidas seda teha?

Järgnevalt vaatame erinevaid võimalusi ning näpunäiteid, kuidas leida võimalikult täpselt enda isiksuse tüüp.

Võib välja tuua 4 erinevat meetodit:

Tüübi määramine spetsialisti abil
Tüübi määramine testi abil
Tüübi määramine tuttavate inimeste ringis
Tüübi määramine iseseisvalt

Tüübi määramine spetsialisti abil

See  on kahtlemata praegusel ajal kõige kindlam meetod. Siin on ainult üks tingimus: tuleb leida tõeline ekspert. See tähendab inimene, kes on isiksusetüüpide määramise diagnostikat õppinud, soovitavalt litsentseeritud koolis, kes on praktiseerinud seda pikema aja jooksul ning kes on määranud eelnevalt tüüpe piisavalt paljudel.

Sotsioonika koolkonnas peetakse praegusel ajal kõige kindlamaks meetodiks diagnoosimist vaba vestluse vormis. Loomulikus ja vabas õhkkonnas esitatakse erinevaid küsimusi, räägitakse näiteks sellest, kuidas möödus intervjueeritaval kooliaeg, kuidas läks viimane puhkusereis jne. Spetsialist jälgib semantikat, see tähendab, et igal sõnal ja väljendil, mida inimene kasutab, on oma tähendus. Näiteks sensoorikud kasutavad oma sõnavaras hoopis teistsuguseid sõnu kui intuitiivid jne.

See on suhteliselt keeruline tehnika, aga inimesed, kes seda valdavad, suudavad väga täpselt määrata inimese isiksusetüübi.

Kokkuvõtvalt: see on kõige täpsem meetod, eeldusel, et tegemist on oma ala spetsialistiga.

Tüübi määramine testi abil

Selle meetodi juures on oluline teada, et tulemust mõjutab väga palju meie ettekujutus endast. Ja see ei pruugi olla selline, kes me tegelikult oleme. See võib olla hoopis meie õpetaja, kelle sõnu õigest käitumisest me mäletame ja kelle moodi püüame olla. Või on see hoopis mõni meie vanematest, kelle sõnad ja nõudmised läbi meie räägivad. Või oleme need hoopis meie ise, kes me tahame välja näha paremad, tublimad ja ilusamad kui tegelikult oleme.

Testi abil võib saada õige tulemuse, kuid oluline on teada, et meie testi tegemist mõjutavad tegurid, mida me isegi ei oska tähele panna, need on väga peenel tasandil. Pigem võib õelda, et test annab meile suuna ja juhise, kust edasi mõelda ja enda tundmaõppimist alustada.

Seepärast on soovitav suhtuda testi tulemusse kui ühte võimalikku varianti ja kasutada seda kui vundamenti selleks, et ennast edasi uurida.

Kahtlemata oleneb tulemus ka testi küsimustest ja metoodikast. Kõige rohkem kasutatud isiksuse tüübi määramise test  – Myers–Briggs Type Indicator (MBTI) on kahtlemata toimiv, aga selle testi puhul saame me teada oma hetke tugevad ja nõrgad omadused. Sellised testid ei määra ära meie sünnipärast loomust. Me kõik õpime elu jooksul juurde palju uusi teadmisi ja sooritades sellist testi teeme me nagu kooli eksami, kus lihtsalt näitame oma omandatud teadmisi.

 

Selliseid teadmisi kasutavad meelsasti tööandjad, sest nad otsivad justnimelt vajalike oskustega inimesi. Aga üha enam tööandjaid mõistab, et inimeste omandatud oskused on vaid jäämäe pealmine osa. Kui inimesel pole piisavalt elurõõmu, kui teda vaevab stress, kui motivatsioon on nõrk, puudub entusiasm, esineb läbipõlemist – siis on põhjus selles osas, mis asub vee all. Ja seda veealust osa, ehk meie tegelikku sünnipärast loomust tavapärased testid ei määra.

Täpsemad on testid, mis testivad inimesi paljudel erinevatel tasanditel. Pannes inimesi erinevatesse olukordadesse ja hinnates seda paljude erinevate kriteeriumite järgi, on võimalik saada täpsemaid tulemusi meie tegeliku loomuse kohta.

Kokkuvõtvalt: testid on hea võimalus alustada enda tundmaõppimist, aga me peaksime arvestama sellega, et testi tulemust mõjutavad meie valed ettekujutused endast.

Meie varjatud loomus

 
 

Tüübi määramine tuttavate inimeste ringis

Juhul kui meil on tuttavaid, keda huvitavad ka sarnased teemad ja kes juba omavad teadmisi isiksuse tüüpidest, siis see on võimalus ühiselt sellest rääkida. See on kahtlemata huvitav jututeema ja hea suhtlus, aga kui meil puuduvad põhjalikud teadmised, siis jääb see lihtsalt meeldiva suhtlemise tasemele.

Kui me saame mingisugust kasu sellisest suhtlusest, siis on selleks teiste nägemus minust. Me võime teada saada, kuidas näevad teised mind, kuidas ma nii-öelda väljastpoolt paistan. Samuti võib koos korraldada erinevaid eksperimente ja analüüsida koos erinevaid käitumisi.

Kokkuvõtvalt: ühised arutelud sõprade ja tuttavate ringis võivad olla huvitavad ning aidata meil ennast kõrvalt näha, aga kui meil puuduvad põhjalikud teadmised, siis me oma tüüpi selliselt teada ei saa.

Tüübi määramine iseseisvalt

See on võimalik, aga ka siin tuleb teada, kuidas seda õigesti teha. Olgu kohe öeldud, et lihtsalt erinevaid tüüpide kirjeldusi lugedes on meil väga raske ennast ära tunda. Meie vale ego, ehk siis endast loodud vale pilt ning mõistus, mis tahab meid näidata paremas valguses, segavad meil objektiivselt tõde näha.

Selleks, et ise edukalt määrada enda tüüp, tuleb arvestada järgmiste soovitustega.

Jälgimine

Selleks, et ennast tundma õppida, on meil vaja hakata ennast nö kõrvalt jälgima. Me peaksime suutma arukuse abil näha ennast erinevates olukordades. Siinjuures on oluline, et me teeme seda erapooletult, ilma hinnanguid andmata. Lihtsalt tõdeme, et „Ahaa, selles olukorras ma käitun niimoodi“.

Võime näiteks jälgida, kuidas ma käitun sattudes uude olukorda või uude seltskonda – kas ma hakkan kohe toimetama, hakkan kohe aktiivselt suhtlema, hoian vaikselt alguses kõrvale jne. Või siis, mida ma tavaliselt ütlen, kui ma tahan, et mingi tegevus lõpetatakse – kas ma ütlen, et „See on mõttetu!“, „Pole aega!“, „On juba piisavalt hästi!“, „Pole kasulik!“ jne.

Loomulikult eeldab ka selline analüüs teadmisi, aga selle eelis on see, et meil on palju aega – terve elu on ees selleks, et ennast tundma õppida. Saab teha tähelepanekuid ja siis uurida kasvõi siit lehtedelt, mida see käitumine tähendab ja millisele tüübile see on iseloomulik.

Enda jälgimise juures on veel oluline see, et me teeme seda vahetult, see tähendab me jälgime seda, kuidas me konkreetses olukorras käitume. Seda ei tohi segamini ajada ettekujutamisega sellest, kuidas me omaarust käituksime! Tähtis on ennast jälgida nö reaalajas erinevates olukordades.

Oluline: õpi elama ennast pidevalt kõrvalt jälgides, astu endast samm kõrvale!

Võrdlemine

Enda ja teiste inimeste jälgimisel saadud infot saame kasutada edukalt võrdlemiseks. See on väga hea tehnika selleks, et mõista oma tugevaid ja nõrku funktsioone. Oluline on võrrelda erinevaid inimesi samasugustes olukordades. Saame vaadata, kuidas nad käituvad, millist sõnavara kasutavad, kui argumenteeritud on nende jutt, millised on emotsioonid jne.

Eriti vajalik on võrdlemine meie nõrkade funktsioonide määramisel. Juhul kui meil on mõni funktsioon tugev, näiteks loogika, siis me suudame väga kergelt määrata teise inimese loogikavõimet. Sellepärast, et me oleme ise loomupäraselt eksperdid selles. Aga kui meie loogika on nõrk, siis on meil väga raske näha kogu skaalat, me ei suuda täpselt öelda, kas kellegi loogiline funktsioon on tugev või mitte.

Juhul kui me peame ennast tugevaks loogikuks, aga tegelikult seda pole, siis on võrdlemise tehnikast palju abi. Võtame mõne olukorra, kus on vaja kasutada näiteks seoste loomist, faktide esitamist, kasulikkuse hindamist, seaduste tundmist jne. ning võrdleme, kuidas teevad seda teised inimesed. Mida rohkem erinevaid inimesi me sarnastes olukordades jälgime ja endaga võrdleme, seda selgemaks meile saab pilt enda tugevustest ja nõrkustest.

Oluline: ole objektiivne ja aus enda vastu!

Erinevate funktsioonide hea tundmine

Kõigest eelnevast pole mingit tulu, kui me ei tea, mida me tegelikult peame jälgima ja võrdlema. Seepärast on kõige aluseks hea teooria tundmine. On vaja teada, mida täpselt tähendab loogika ja eetika, kuidas väljenduvad meil sensoorika ja intuitsioon. Kuidas tunda ära ekstraverti ja introverti, milline inimene on ratsionaalne ja kes on irratsionaal.

Väga oluline on enda tundma õppimise protsessis olla kannatlik ja mitte kiirustada otsuste tegemisega. Mida rohkem informatsiooni me enda kohta kogume ja mida rohkem me selle üle mõtiskleme, seda täpsema tulemuse me lõpuks saame.

Oluline: parem jätta oma tüüp määramata, kui määrata see valesti!

Kokkuvõtvalt iseseisvalt tüübi määramisest: see on hea meetod, mille abil on kahtlemata võimalik oma tüüp õigesti määrata, aga see eeldab head teooria tundmist, tööd endaga ning kannatlikkust.

Ning alati on kõige parem variant kasutada kombineeritud meetodit, ehk siis kõiki eelpoolnimetatud tehnikaid paralleelselt. Pidevale enda ja teiste jälgimisele ja võrdlemisele lisaks uurime teooriat, suhtleme inimestega, keda huvitavad samuti need teemad, leiame mõne eksperdi ja sooritame erinevaid teste. Niimoodi pidevalt ennast arendades saame palju teadlikumaks, oleme elus edukamad ning meie suhted teistega paranevad.

2018-01-08T08:56:23+00:00

Liitu meie uudiskirjaga!

Subscribe

Kingituseks väike e-raamat:
“Stressitaluvus vastavalt isiksusetüüpidele”

Raamat


Sign up for our Newsletter


Subscribe

Our latest tutorials, tips and
tools to help you build a better YOU!


1 Shares
Share
Tweet
+1
Pin